+372 514 7496

Kontakt

KKK

Korduma kippuvad küsimused

Korteriühistu kulusid ei pea alati jagama ühtemoodi. Sõltuvalt kulu olemusest kasutatakse pindalapõhist, korteripõhist või kombineeritud kulude jaotust. Õiglane kulude jaotus aitab vältida hilisemaid vaidlusi korteriomanike vahel.

Üldjuhul ei või. Remondifond on mõeldud suuremate remondi- ja investeeringutööde rahastamiseks ning selle kasutamise otsustavad korteriomanikud ühiselt.

Oleme 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte ning teenindame korteriühistuid üle kogu Eesti. Vajadusel suhtleme klientidega eesti, vene, inglise ja saksa keeles, pakkudes personaalset ning pikaajalisele koostööle suunatud teenust.

Jah. Suuremate investeeringute, näiteks katuse, küttesüsteemi või fassaadi renoveerimiseks kasutatakse sageli pangalaenu. Ka selle arvestus peab olema korrektselt kajastatud raamatupidamises.

Korteriühistu raamatupidamine sisaldab mitmeid erisusi, mida tavapärases ettevõtte raamatupidamises ei esine. Professionaalne raamatupidamine aitab vältida vigu, tagab seadustele vastava arvestuse ning annab juhatusele kindlustunde.

Jah. Iga korteriühistu on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Korrektselt koostatud aruanne annab korteriomanikele selge ülevaate ühistu finantsseisust ja majandustegevusest.

Tasumata arvete korral on oluline tegutseda õigeaegselt. Esmalt saadetakse meeldetuletus, vajadusel rakendatakse viiviseid ning viimase võimalusena nõutakse võlg sisse seaduses ettenähtud korras. Korrektselt peetud raamatupidamine aitab võlgnevusi jälgida ja menetleda.

Need kaks küsimust on praktilised, väga sagedased ning sobivad hästi avalehele, ilma et kattuksid kulude jaotuse, remondifondi, laenu või spetsialisti kasutamise teemadega.

Korteriühistu kulude jaotamisel ei ole olemas ühte universaalset lahendust, mis sobiks kõikidele majadele ja kõikidele kuludele. Kõige olulisem on lähtuda sellest, mis konkreetse kulu põhjustas ning milliseid korteriomanikke see tegelikult puudutab.

Praktikas kasutatakse kulude jagamiseks mitut erinevat meetodit. Kulusid võib jagada elanike arvu järgi, korterite arvu järgi, korteri pindala järgi või kasutada nende kombinatsiooni. Sageli on just kombineeritud lahendus kõige õiglasem.

Näiteks katuse, kandekonstruktsioonide, fassaadi või tehnosüsteemide remondikulud puudutavad kogu hoonet ning nende puhul kasutatakse enamasti proportsionaalset kulude jaotust vastavalt korterite kaasomandi osadele. Samas võivad näiteks jäätmeveo või parkimisplatsi hoolduse kulud olla põhjendatud ka mõne teise jaotusmeetodi alusel.

Kõige olulisem on, et kulude jaotamise põhimõtted oleksid korteriomanike poolt kokku lepitud ning neid rakendataks järjepidevalt. Selged reeglid aitavad vältida hilisemaid arusaamatusi ning muudavad kogu korteriühistu majandamise läbipaistvamaks.

Remondifond on loodud selleks, et koguda raha suuremate remondi- ja renoveerimistööde jaoks. Selle eesmärk ei ole katta korteriühistu igapäevaseid majandamiskulusid.

Sageli tekib küsimus, kas näiteks katkise lambipirni vahetamine, koristusvahendite ostmine või väiksemad hooldustööd võiksid minna remondifondi arvelt. Vastus on üldjuhul ei. Sellised kulud kuuluvad jooksvate majandamiskulude hulka ning need tuleb kajastada vastava kuu kommunaalarvetel.

Remondifondi kasutatakse näiteks katuse, fassaadi, küttesüsteemi, püstakute, rõdude või muude suuremate investeeringute rahastamiseks. Selliste tööde tegemise otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul ning alles seejärel võib remondifondi raha vastaval eesmärgil kasutada.

Selline kord aitab tagada, et remondifondi kasutatakse ainult selleks ettenähtud eesmärgil ning kõik korteriomanikud saavad olla kindlad, kuidas nende kogutud raha kasutatakse.

Suuremate remonditööde puhul ei ole haruldane, et korteriühistu võtab pangast laenu. Raamatupidamises tuleb selline tehing kajastada mitmes etapis ning oluline on mõista, et tegemist ei ole tavapärase ettevõtte investeeringuga.

Laenu saamisel kajastatakse see kohustusena ning samal ajal tekib korteriomanike vastu nõue vastavalt nende kaasomandi osale. Remonditööde käigus makstakse ehitajale ettemakseid ja vahearveid, kuid kuludesse kantakse töö alles siis, kui see on ametlikult vastu võetud ning allkirjastatud on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kui remont on lõpetatud, kantakse kogu projekti maksumus kuludesse ning samaaegselt vähendatakse remondifondi jääki vastava summa võrra. Hiljem kajastatakse jooksvalt pangale tasutavad põhiosamaksed ning intressid.

Korrektselt kajastatud laen tagab, et korteriühistu majandusaasta aruanne annab tegelikust finantsolukorrast õige ülevaate ning kõik korteriomanikud saavad selgelt aru, kuidas laenu kasutatakse ja tagasi makstakse.

See on üks levinumaid küsimusi korteriühistu raamatupidamises. Paljud eeldavad, et kui maja saab uue katuse või renoveeritakse küttesüsteem, peaks see kajastuma põhivarana nagu ettevõttes.

Tegelikult see nii ei ole. Korteriühistu ei ole nende ehitise osade omanik. Hoone ühised osad kuuluvad kaasomandina korteriomanikele ning korteriühistu korraldab üksnes nende majandamist.

Seetõttu kantakse remonditööde maksumus pärast tööde vastuvõtmist otse kuludesse. Neid ei võeta põhivarana arvele ega hakata aastate jooksul amortiseerima.

Selline arvestuspõhimõte tuleneb nii korteriühistu olemusest kui ka raamatupidamise põhimõtetest ning tagab, et aruanded kajastavad korteriühistu tegevust õigesti.

Pärast remonditööde valmimist hakkab korteriühistu tasuma pangale nii laenu põhiosa kui ka intresse. Selleks kogutakse vajalikud summad korteriomanikelt vastavalt kehtestatud maksegraafikule.

Hea raamatupidamistava kohaselt ei tasu laenumakseid näidata korteriomanike arvel ühe ühise summana. Soovitatav on eristada põhiosamakse ja intress eraldi ridadena.

Selline lahendus muudab arved läbipaistvamaks ning aitab nii juhatusel kui ka korteriomanikel paremini mõista, kui palju vähendatakse laenukohustust ning kui suur osa maksetest kulub pangaintressidele.

Samuti lihtsustab see raamatupidamist ning aitab vältida võimalikke eksimusi tulevaste aruannete koostamisel.

Korteriühistu juhatus korraldab küll ühistu igapäevast tegevust, kuid tal ei ole õigust üksinda otsustada remondifondi kasutamise ega kulude jaotamise põhimõtteid.

Sellised otsused kuuluvad korteriomanike pädevusse ning need võetakse vastu üldkoosolekul vastavalt seadusele ja põhikirjale. Juhatuse ülesanne on ellu viia korteriomanike otsuseid ning tagada, et kõik tehingud oleksid korrektselt dokumenteeritud ja raamatupidamises õigesti kajastatud.

Ka raamatupidaja roll ei ole otsustada, kuidas kulusid jagada või milleks remondifondi kasutada. Raamatupidaja ülesanne on kajastada tehingud vastavalt kehtivatele otsustele ja raamatupidamise nõuetele.

Selge vastutuse ja pädevuse jaotus aitab vältida arusaamatusi ning loob usaldusväärse aluse korteriühistu edukaks majandamiseks.

Tegelikult see nii ei ole. Korteriühistu ei ole nende ehitise osade omanik. Hoone ühised osad kuuluvad kaasomandina korteriomanikele ning korteriühistu korraldab üksnes nende majandamist.

Seetõttu kantakse remonditööde maksumus pärast tööde vastuvõtmist otse kuludesse. Neid ei võeta põhivarana arvele ega hakata aastate jooksul amortiseerima.

Selline arvestuspõhimõte tuleneb nii korteriühistu olemusest kui ka raamatupidamise põhimõtetest ning tagab, et aruanded kajastavad korteriühistu tegevust õigesti.

    Ei leidnud vastust?

    Kirjuta ja aitame!

    Kirjuta meile läbi kontaktivormi, kasuta allolevaid kontaktandmeid või tutvu korteriühistu raamatupidamisteenuse hinnaga läbi meie kalkulaator – päringuvormi.