Korteriühistu majanduskava ei ole lihtsalt formaalne dokument, mis kord aastas üldkoosolekul kinnitatakse. Hästi koostatud majanduskava annab nii juhatusele kui ka korteriomanikele selge ülevaate sellest, millised kulud ühistut ees ootavad, kui palju raha on nende katmiseks vaja ning milliseid suuremaid töid on plaanis teha.

Mida läbipaistvam ja realistlikum on majanduskava, seda lihtsam on vältida ootamatuid lisamakseid, rahapuudust ja korteriomanikega tekkivaid vaidlusi.

Mis on korteriühistu majanduskava?

Majanduskava on korteriühistu järgmise perioodi tulude, kulude ja kavandatavate tegevuste plaan.

Selle koostamisel vaadatakse tavaliselt üle ühistu senised kulud, olemasolevad lepingud, hoone seisukord, planeeritavad hooldus- ja remonttööd ning ühistu rahalised kohustused.

Majanduskava eesmärk on anda vastus lihtsale küsimusele: kui palju raha vajab korteriühistu selleks, et järgmise aasta jooksul oma kohustustega toime tulla ja planeeritud tegevused ellu viia?

Mida peaks majanduskava sisaldama?

1. Korteriühistu eeldatavad tulud

Korteriühistu peamine rahastamisallikas on üldjuhul korteriomanikelt kogutavad maksed. Majanduskavas tuleks välja tuua, milliseid makseid kogutakse ja millises mahus.

Lisaks võivad ühistul olla muud tulud, näiteks parkimiskohtade või ühiste ruumide kasutamisest saadav tulu, renditulu või muud laekumised.

Oluline on lähtuda realistlikest summadest, mitte üksnes sellest, kui palju raha ideaalis soovitakse koguda.

2. Igapäevased majandamiskulud

Majanduskavas tuleb arvestada kõigi hoone tavapärase haldamisega seotud kuludega.

Nende hulka võivad kuuluda näiteks haldus- ja raamatupidamisteenus, pangateenused, kindlustus, koristus ja heakord, tehnosüsteemide hooldus, prügivedu ning muud regulaarsed teenused.

Heaks lähtekohaks on eelmise aasta tegelike kulude analüüs. Samas tuleb arvestada võimalike hinnatõusude ja muutunud lepingutingimustega.

3. Remondi- ja hooldustööd

Üks sagedasemaid vigu on keskenduda ainult igakuistele jooksvatele kuludele.

Korterelamu vajab pidevalt hooldust ning varem või hiljem ka suuremaid investeeringuid. Katuse, fassaadi, küttesüsteemi, torustiku, elektrisüsteemi või muude hoone osade remont võib tähendada ühistule märkimisväärset väljaminekut.

Kui suuremad tööd on juba ette teada, tasub need majanduskavas koos eeldatava maksumuse ja rahastamise viisiga välja tuua.

See aitab vältida olukorda, kus vajaliku töö tegemiseks tuleb korteriomanikelt ootamatult suur summa juurde küsida.

4. Remondifond ja reserv

Majanduskava koostamisel tasub vaadata kaugemale kui ainult järgmised 12 kuud.

Kui ühistul on lähiaastatel ees suuremad investeeringud, saab nende jaoks raha koguda järk-järgult. Nii jaotub koormus korteriomanike jaoks pikemale perioodile.

Samuti on mõistlik säilitada piisav rahaline puhver ootamatute kulude jaoks. Avariid ja kiireloomulised remonditööd ei küsi, kas need olid aasta alguses eelarvesse planeeritud.

Kuidas majanduskava realistlikult koostada?

Alustada tasub eelmise perioodi tegelikest numbritest. Vaadake üle, kui palju kulus reaalselt erinevatele teenustele ning kus erinesid tegelikud kulud planeeritust.

Seejärel tuleks arvesse võtta teadaolevaid muudatusi: uusi lepinguid, hinnatõuse, planeeritavaid töid ja muid asjaolusid, mis järgmise perioodi kulusid mõjutavad.

Majanduskava koostamisel tasub vältida kulude kunstlikku vähendamist ainult selleks, et korteriomanike igakuine makse oleks võimalikult madal. Liiga optimistlik eelarve võib aasta jooksul tähendada rahapuudust ja vajadust koguda täiendavaid makseid.

Hea majanduskava ei ole võimalikult odav majanduskava – see on võimalikult realistlik majanduskava.

Raamatupidamise roll majanduskava koostamisel

Korrektselt peetud raamatupidamine annab juhatusele majanduskava koostamiseks vajaliku lähteinfo.

Kui ühistu tulud, kulud, nõuded, kohustused ja rahalised vahendid on jooksvalt korrektselt kajastatud, on juhatusel oluliselt lihtsam hinnata ühistu tegelikku finantsseisu ning järgmise perioodi vajadusi.

Professionaalne raamatupidamisteenus ei tähenda seetõttu ainult arvete ja kannete sisestamist. Hästi korraldatud raamatupidamine aitab juhatusel teha paremaid ja informeeritumaid majandusotsuseid.

Kokkuvõtteks

Korteriühistu majanduskava peaks andma korteriomanikele arusaadava pildi sellest, kuhu ühistu raha läheb, milliseid kulusid on oodata ja mille jaoks raha kogutakse.

Realistlik planeerimine koos korrektse raamatupidamisega aitab hoida ühistu rahalise seisu kontrolli all ning vähendada ootamatuid väljaminekuid.

Kõige parem majanduskava ei ole see, mis näeb paberil kõige soodsam välja, vaid see, mille järgi on võimalik ühistut ka päriselt terve aasta edukalt majandada.